Eelmise nädala lõpus sai esimest korda põhjalikumalt harjutatud kõndimist ja poseerimist ning samaaegselt sai tehtud ka hetkevormi pildid. Tegime samasugused pildid ka täpselt enne võistlusperioodi algust ja nüüd on hea võrrelda.
Vorm enne võistlusdieedi alustamist, kaal umbes 62kg (30.06.2016) |
Vorm nädal aega tagasi, kaal umbes 58kg (27.08.2016) |
Pikk tee on läbitud ning pikk tee on veel minna. Nüüd tuleb veel paar lõplikku kilokest kaotada ja tuua veel rohkem esile õlad ning keskkoht veel veidi peenemaks saada. Kaal on hetkel küll kinni jäänud ning 1800kcal juures enam väga langeda ei taha, seega pean hetkel paar päeva 1600kcal-iga hakkama saama, kuid motivatsioon on nii laes, et võin õhtusöögiks porgandit näksida küll.
Motivatsioonile annab hoogu juurde, et lõpuks on mul olemas ka oma lavakingad ja isegi bikiinid on välja valitud ning valmistamisel. Septembri keskel peaksid need juba valmis olema ning saan juba full kostüümis harjutada kõike.
Aga oi-oi kui kulukas kogu see lõbu on. Ma ei ole veel jõudnud mõeldagi võistlusmaksude, soengu, meigi ja võistlusgrimmini, mis tulevad igale võistlusele lisakuluks ja juba on tunne, et olen ampsanud rahaliselt suurema tüki, kui hammustada suudan. Kogu selle möllu läbimiseks on vaja tasuda Sparta liikmemaks, Team Kiivika liikmemaks, osta ühekordseid pileteid Revalisse, et ülevaatustel käia, soetada endale kingad, võistlusbikiinid, lisaks veel erinevad valgutooted, toidulisandid ja vitamiinid ning tippude tipuks on kõige kulukamaks osaks vist lihtsalt tervislik toitumine. Kõik puhtamad lihatooted ja muu selline, on hullud raharöövlid. Toidupoe arved on meil vist hetkel kõige suurem väljaminek.
Kogu selle möllu jooksul olen ma täiesti ära unustanud SEB jooksu, mis on nüüd täpselt nädala pärast. Panin ennast ju lolli peaga poolmaratonile kirja. Kaks nädalat tagasi jooksin üle pika aja, Peetris toimus 10km jooks ja selle läbisin seal 53 minutiga, mis oli üllatav, sest ma tõesti ei ole enam üldse jooksmas käinud. Pean tunnistama, et lihtsalt ei jõua ja ma tunnen, ennast üli halvasti selle pärast. Kuid hetkel on siiski tähtsam bodyfitnessiks valmistumine, kodus ootab meid kutsikas ja nüüd on veel kõigele lisaks vaja loengutesse ka jõuda vahepeal. Kui kümme kilomeetrit ma võin niimoodi puusapealt lampi läbi vurada, siis kardan et poolmaratoniga päris nii ei lähe. Jah, ise olen loll, et ei treeninud selle jaoks, kuid nüüd on juba liiga hilja ja midagi ei ole enam teha. Hetkel olen otsustanud, et võtan eesmärgiks lihtsalt selle kuidagi läbi joosta. Poogen see aeg ja kiirus ja kõik, tahan lihtsalt selle läbi joosta ja ära teha, ei taha ilma proovimata loobuda. Positiivse poole pealt saan vähemalt süüa nagu hobune sellel päeval, muretsemata oma võistlusdieedi pärast ;)
Eks te siis järgmisel pühapäeval võite mulle rajaäärde kaasa elama tulla ning kui ma oma teo-tempol lonkides kunagi finiši joone suudan ületada, siis võite tulla mu šampaga üle valada. Ma tõsiselt loodan, et suudan selle läbi joosta. Igaljuhul enam pole midagi, pühendan nädala alguse jõuksile ja nädala lõpus panen ennast siis jooksurajal proovile. Seniks aga möllame siin oma samojeedibeebiga ja naudime viimaseid vabu päevi, sest september-oktoober tuleb pöörane...
Annaliisa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar