reede, 1. juuli 2016

Liigutame palju ja sööme veel rohkem

Olen eluaeg olnud inimene, kes ei suuda kaua paigal püsida. Kogu aeg tahaks nagu midagi teha ja imelik on niisama passida. Liikumine oma erinevate vormidega on alati olnud minu elus tähtsal kohal, olgu selleks siis matkamine, jooksmine, rullitamine, võrkpall või muud tiimimängud ning niisama jalutamine ja ringi kondamine. Tihti meeldib mulle erinevaid vahemaid läbida rattaseljas või hoopiski jalutades, mis Danielit just väga ei rõõmusta. Eelmine suvi vedasin ta rattaga Muhust Kuressaarde ja tagasi ning kokku sai ühe päevaga läbitud ligi 125km. Samuti ei valmista meile mingit probleemi praegu Muhus viibides õhtuti Orissaare jõuksist koju jalutamine. Sellest tuleb umbes 9km pikkune jalutuskäik, aga väga mõnus on peale trenni õhtul värske õhu käes liikuda.

Ka sellel nädalal ei suutnud me jõuksivabal päeval rahulikult puhata ning kuidagi lõpetasime me tenniseväljakul. Tennis on minu jaoks midagi täiesti uut, sain esimest korda elus reketit käes hoida ja ennast milleski uues proovile panna. Algul oli jube raske reketiga pallile pihta saada ja siis, kui pihta said, lendas pall sellise hooga väljakult minema, et pärast oli raske seda üles leida. Lõpupoole olid löögid vähe rohkem vaoshoitud ja juba suutsin veidi ka sihtida.


Esmamulje tennisest on väga positiivne, mõnus kardio jõutreeningute vahele ning kindlasti võib mind  tulevikus veel tenniseväljakul kohata.

Liigutada mulle meeldib ja trenni ma ei karda, kuid veel rohkem meeldib mulle süüa ja süüa teha. Viimasel ajal on mul kohutav magusaisu ja selline tunne, et mu kõhtu lihtsalt ei ole võimalik täita. Kuna esmaspäev on juba nii lähedal ja sellest hetkest pean kaloritega defitsiidis olema ja puhtamalt sööma hakkama jälle, siis praegu võtan veel viimast ja naudin kõike head, mis mulle pakutakse ja mida kokata tahan. Ma olen endale praegu enne lähenevat dieeti kogemata hoopis ühe nädala pikkuse "bulki" teinud, sest ma reaalselt söön ohjeldamatult, võtan veel viimast kõikidest kohukestest, küpsistest, koogikestest ja jäätisest. Lisaks magusale on mu suureks nõrkuseks grill-liha ja ribid. Ma võiksin toituda puhtalt šokolaadist ja ribidest ning ma oleksin seitsmendas taevas.


Päris südamerahuga ma seda nädalast cheati nautida aga ei saa, sest muretsen, et siis stardikaal jälle suurem ja peab kokkuvõttes rohkem alla võtma. Samas tean, et kui ma niikuinii lähen nii pikaks ajaks dieedile, siis on pigem hea, kui praegu veel viimast võtan, oma isud täis laen ja siis sihikindlalt lõpuni vastu pean. Ega ma täpselt ei tea, kuidas see nädal aega täiesti vaba toitumist ja oma isudele järele andmist mu hetkevormi mõjutavad, kuid kui aus olla siis jõusaalis raskused liiguvad ja enesetunne on super, nii et liigset paanikat ma ei külva.

Eks ma siis naudin siin oma viimaseid cheat päevi ja järgmine nädal saab ennast jälle tõsisemalt kätte võtta. See defitsiidis söömine mind eriti ei hirmuta, kuna kui arvutada mu päevakaloraažile veel lisaks jooksud ja jõusaalitreeningud, siis korralikku toitu süües saab päris suuri portse endiselt veel süüa ja isegi erinevaid snäkke nautida. Iseasi kuidas ma suudan loobuda kõikidest šokolaadidest ja muudest ahvatlustest, kuid kui kindel siht silme ees, siis olen kindel, et minu sisemine kangus ei lase mul rajalt kõrvale kalduda.


Annaliisa.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar