Kuidas cut-i ajal 4000kcal süüa ehk 145km rattaseljas

Juba väiksest peale on mul olnud ahvatlus teha sõit Saaremaale just rattaseljas, aga kuna keegi pole kunagi mu lolli ideega vedu võtnud, siis siiamaani oli see teostamata jäänud. Õnneks suutsin ma Danielile siiski augu pähe rääkida ja nõnda mööduski terve meie kolmapäevane päev rataste seljas. Alustasime Nõmmelt ja sihtpunktiks oli Nautse küla Muhu saarel. Startisime kohe hommikul, natuke enne ühteteist ja alles õhtul, natuke peale kaheksat, olime kohal. Meie eesmärgiks ei olnud midagi aja peale teha, vaid lihtsalt see distants läbida ja sihtpunkti kohale jõuda, seega tegime teepeal ka küllaltki palju pause. Kotid olid täis erinevaid valgu- ja energiabatoone ning snäkke, mida joogipauside ajal nosisime ja korralikuma lõunapeatuse tegime Birgiti Trahtris.

Seitse tundi ja nelikümmend neli minutit oli siis puhas rattaseljas veedetud aeg, pause arvestamata. Juba kuskil 30-40 kilomeetri juures oli tagumik kange ja hakkasid arvutama, et millal me lõpuks üldse kohale jõuame. Kilomeetriposte oli algul küll põnev jälgida ja ise arvutada, et millal järgmises sihtpunktis oleme, kuid pikapeale muutus see lausa ahistavaks. Vändates oma arvates ligi kümme minutit vastutuult ja üks hetk avastades, et terve see pingutus ja kõigest 1km selle ajaga läbitud, vot siis võttis ikka vihale küll. See on üldse täiesti uskumatu, kuidas see tuul terve tee meile täiesti vastu oli. Ilma naljata, vahepeal oli raske 15 km/h sees hoida, sest lihtsalt ei liikunud edasi. Ega see kerge ei olnud ja arvatavasti teist korda ei teeks, kuid igal juhul lahe seiklus mis ette võtta.

Puhtalt sellepärast oli see kõik seda väärt, et kui muidu pean võistlusteks ettevalmistuse jaoks praegu oma kaloreid hoidma umbes 1800 kanti, siis selle päeval sain rahuliku südamega ligi 4000kcal süüa ja olin ikka veel tegelikult kaloritega defitsiidis.

Hommikune kalorite laadimine - Mamma pannkoogid maapähklivõi ja toormoosiga, kõrvale veel valgusheik lisaks

Lisaks tuule trotsimisele ja lihaste kangusele, olid tagajärgedeks veel väsinud randmed, valus tagumik ja korralik päikesepõletus. Millegipärast ei tulnud selle pealegi, et ennast päiksekreemiga määrida, sest ilmateade oli lubanud suhteliselt vihmast ja pilvist päeva, kuid tegelikkuses vihma saime vaid paar väikest sahmakat ja enamus ajast paistis siiski päike. Lihasvalu ja väsimus kadus jalgadest tegelikult juba järgmisel päeval, kuid jõusaalis jalgu treenida peale sellist sõitu, isegi 2 päeva hiljem, on tunduvalt raskem.

Õnnelikult sihtpunktis

Üks õige sportlase päevitus

Kokkuvõttes, ei kahetse ma midagi, kuid pean tunnistama, et see oli raskem kui oskasin ette ennustada. Kuna enne on ka rattal pikki distantse läbitud, siis mõtlesin, et mis need 10-20 lisakilomeetrit ikka teevad, aga ikka tõsiselt raske oli vahepeal. Ei tea kas asi oli vastutuules ja kohati halbades teetingimustes, või tõesti mõjutab vaimselt see nii palju, kui tead, et pole enne korraga nii palju sõitnud ja nüüd pead selle läbima. Sellegipoolest on alati tore uusi väljakutseid vastu võtta ja jään ise ka huviga ootama, mis kinnisidee mul järgmisena pähe tuleb.

Annaliisa.