Segasummasuvila

Pealkiri võtab hästi kokku kõik mu ümber hetkel toimuva. Paras tohuvapohu on see suvi. Kui paljud inimesed ütlevad, et neil ei ole trenni jaoks aega ja eelnevalt pole ma kunagi neid inimesi mõistnud, kuna mina olen alati selleks aja leidnud ja trenni nautinud, siis praegu ma hakkan neid inimesi mõistma. Ma pean häbiga tunnistama, et juba kolmandat päeva järjest ei ole ma jõusaali jõudnud ja homme on pühapäev ning siis on jõusaal kinni. Minu viimased kolm päeva on möödunud nagu hullumeelne mööda Eestit trippides. Neljapäeval oli vaja jõuda Haapsallu, et minna kutsikaid vaatama, selle jaoks hakkasime kohe hommikupoole Muhust liikuma, saime küüdiga Ristile ja sealt edasi ootasime bussi, et Haapsallu saada. Sama päeva õhtul pidime veel Danieli Virtsu ära viima, et ta saaks tulla muhku kohvikut avama järgmisel hommikul. Ise kihutasin Tallinna suunas ja keskööks olin Tallinnas.
Järgmisel päeval hakkas kell 7 hommikul trall pihta, mul oli vaja jõuda koju ja poodi ja siis uuesti Haapsalust läbi ning sama päeva kella kuueks olin lubanud ennast Muhus pulma appi. Täna hommikul oli plaan minna enne kohviku avamist jooksma, aga organism lihtsalt ei olnud selleks võimeline, et nii vara kohe jälle kõmmutama hakata. Hea, et me kohviku üldse suutsime avada... Kohe peale kohviku kinnipanemist on meid tellitud samasse pulma jätkupeole burkse tegema, seega jõusaali juba kolmandat päeva järjest lihtsalt ei jõua. Ma olen sellepärast jumala paanikas ja tekitan endale ainult stressi juude. Nagu seda stressi praegu vähe oleks, kogu kohviku pidamine on meie õlul ning vastutusel, meie palkame inimesi, koostame töögraafikuid, maksame palkasid jnejne. Kohe kui mingi mure on siis pöördutakse meie poole ning isegi meie ainukestel vabadel päevadel ei saa me puhkust. Lisaks peame me jõudma ka vahepeal Tallinnasse ja vanemate juurde ja vanavanematele külla ja no lihtsalt ei jõua. Samal ajal pean täpipealt jälgima oma toitumist ja ringi liikudes pidevalt nuputama ja ettevalmistama oma sööke. Isegi lihtsalt söögitegemiseks ei ole piisavalt aega, seega on päris raske hoida oma toidulaud väheste kalorite piires ja võimalikult tervislikuna.

Kui lihtsalt ei ole aega süüa teha

Ahvatlused vanaema juures - katsu sa vanaemale selgitada miks sa kooki ei võta ja moosisaia ei söö

Minu tavapärane hommikusöök

Õhtuks kerge kanasalat nektariini ja seemnetega, kõrvale smuuti

Kuidas hessis ellu jääda ilma burksita :(

Kuigi olen ka enne oma toitumist jälginud, toitu kaalunud ja kõike täpipealt üles märkinud, siis ma reaalselt ei saa aru miks mul praegu nii raske seda teha on. Ma ei tea kas asi on selles, et ma enam ei tee seda ainult enda jaoks vaid reaalselt esindan Kiivika tiimi Eesti Meistrivõistlustel ja sellega tuleb lisa pinge või selles, et kuna tahan kõike perfektselt teha, siis olen oma toidulaua teinud nii tervislikuks kui võimalik ja kõik "cräpi" oma toidulaualt eemaldanud. Kõik need kolm nädalat, mis praegu olen dieedil olnud, pole ma söönud mitte ühtegi šokolaadi, kooki ega krõpsu, isegi kui saaksin selle oma makrotesse ilusti paigutada ja saaksin samal päeval ikka kõik vajaliku valgu ja rasvakoguse kätte. Arvasin, et kui toitun nii puhtalt kui võimalik, siis saan rohkem süüa ja kõht on kenasti kogu aeg täis. Eks see vist tegelikult olekski nii, kui mul lihtsalt oleks aega, et mõelda erinevaid retsepte ja toitu ettevalmistada. Hetkel on aga seis selline, et kõht isegi ei ole tühi, aga meeletud isud on, mis tuleneb arvatavasti sellest, et olen selle kõik enda jaoks ära keelanud. Kui enne olen oma toitumisel järginud "if it fits your macros" reegleid, siis seekord olen samatähtsaks seadnud ka toidu kvaliteedi ja tervislikkuse. Praegu olen hakanud oma otsuses veidi kahtlema ja mõtlen, et peaksin selle sama põhimõtte järgi toituma, mis enne olen teinud. "If it fits your macros" tähendab seda, et kui sa saad oma päevase valgu, rasva ja süskari protsendid ja grammid täpselt eesmärgikohaselt täidetud ja tasakaalu, siis ei ole vahet millisest toidust sa need saanud oled. Sel viisil saad rahuliku südamega lubada endale vahel mõne jäätise või šokolaadi, ilma, et see sulle kuidagi halvasti mõjuks. Suure tõenäosusega hakkan uuesti jälle seda põhimõtet jälgima. See ei tähenda aga seda, et üritan nüüd rämpsuga hakata oma päevavajadusi täitma, vaid lihtsalt seda, et vahel endale midagi teistsugust preemiaks lubada.

Õhtusöögiks grillitud kana muhu leival, saaremaa naturaalne limps, kiivi ja nektariin

Kui toitumisega on vaimselt päris palju probleeme, siis kaalunumber on hetkel täpselt graafikus, kolmanda nädala lõpuks pidin kaaluma 60,5 ja see number on mul juba käes. Kui arvestada, et tegelikult alustasin umbes 63kg pealt, tänu oma dieedi eelsele šokolaadidieedile, siis olen kaotanud juba üle 2,5kg. See annab mõnusalt motivatsiooni juurde ja näitab, et asi töötab. Ükskõik kui raske see tundub ja on, siis ma arvan, et keegi ei kujuta ette kui suure huviga ma juba ootan lõpptulemust. Nädala algul sai fitcampi raames osa võetud ka esimeset poseerimistunnist, kus lihviti mu poose, näidati kuidas poose vahetada ning tutvustati laval liikumist. Täiesti uskumatu kui raske on lihtsalt kõndimine. Poleks selle peale tulnudki, aga samal ajal kontrollida kehahoiakut, näoilmet ja õige pikkusega sammu hoida, mõeldes kogu aeg mis poosid sind ees ootavad, on pagana raske. Samas oli juba selle ühe trenni lõpus näha meeletut arengut ning tuju oli laes. Lisaks sain veel Otilt hunniku valgumaterjali, alustades batoonidest ja puddingutest ja lõpetades valgupannukate mixiga. Fitcamp 2016 särgi sain ka ilusti selga.

Kogu selle tohuvapohuga on küll kohutavalt stressirohke olnud ja vaimselt kohati päris raske, aga sellest hoolimata ei ole kordagi motivatsioon langenud. Tean kindlalt, et tahan selle ära teha ja eks siis sügisel näeb kui hästi või halvasti ma sellega hakkama sain :)

Annaliisa.