How to survive without chocolate

Esimene nädal kuueteistkümnest on edukalt läbitud. Ütleme nii, et see oli arvatust palju raskem. Olen enne ka päris pikalt vahepeal oma toitumist jälginud ja samamoodi oma toitumist piiranud, kuid praegu suvel koos sõpradega aega veetes ja väljas käies, on ausaltöeldes raske. Ainuke viis kuidas ma kindlalt oskan oma kaloreid ja makrosid kontrollida, on toitu gramm-grammi haaval myfitnesspali sisestades. Siis saan täpse ülevaate, kas olen saanud piisavalt valku, piisavalt vitamiine ja kiudaineid, samalajal jälgides, et kalorid püsiksid täpselt ettemõeldud numbri all. Sellest lähtuvalt pean enamus toitu kindlalt ise valmistama, kui ise olen toidu teinud, siis tean täpselt mis ja kui palju seal sees on ja kui vaja siis kaalun kõik ära. Tänu sellele olen teinud enda jaoks reegli, et väljas söömine on lubatud maksium kord nädalas, kuna kunagi ei tea kuidas see toit valmistatud on ja mis sinna täpselt sisse on pandud. Õnneks poodidest erinevaid valmistoite ostes, on enamusel juba toiteväärtus ilusti peal ning kui on parajasti kiire, siis saab alati poest midagi kaasa rabada ja ei pea muretsema, et fitnesspali midagi valesti sisse kandsid.

Kõik see toidu vamistamine ja kokkamine ja arvutamine ja möllamine tegelikult ei hirmuta mind ja ma saan sellega suurepäraselt hakkama, kuid asi on miljon korda lihtsam, kui saad seda teha kodus, oma tavapärases rutiinis ja omaette. Olles aga suvel pidevalt liikvel ja liikudes erinevate sõpradega ringi, on paratamatu, et satute erinevatesse kohtadesse sööma ja toidutegemise võimalus sageli puudub. Juba oma esimesel cut-i nädalal pidin üle elama, kuidas mind viidi hesburgerisse, restorani sünnipäevapeole ja niisama välja sööma. Rääkimata jalkaõhtutest, kus kõigil krõpsupakid käes ja laud muud head-paremat täis. Ma reaalselt ei jaksa enam inimestele seletada, et miks ma seda ei võta ja miks ma toda ei võta ja miks ma seda nii rangelt kõike jälgin jnejnejne. Ma ausõna ei jaksa. Ma teen seda enda jaoks, ma võtsin midagi pähe ja nüüd ma tahan selle ära teha. Tegelikult korralikult süüa tehes ja nutikalt tooraineid valides, saab ka cut-il väga edukalt süüa suuri toidukordi ja teised ei pruugi arugi saada, et sa mingit oma dieeti järgid. Aga nii lihtne on see vaid juhul, kui alati ise selle toidu valmistad. Õnneks on kõik mu lähedased sellest aru saanud ja üritavad mind mitte ahvatleda erinevate roogadega ning mõistavad, kui istun lauas oma toiduga.

Kõige raskem minu jaoks on loobuda magusast. Ma armastan vist absoluutselt kõike, mis on magus. Kuna ma oma ettevalmistusperioodil päris šokolaadi näost sisse ei tohi ajada, siis olen leidnud enda jaoks sobivaid alternatiive, millega oma magusaisu rahuldada. Ma ei tea, kas õnneks või õnnetuseks, aga ma armastan erinevaid valgu tooteid. Kõikvõimalikud batoonid ja valgusheigid on peaaegu sama head kui šokolaad.

Sellepärast olen täiendanud oma batoonivarud ja kui magusaisu peaks kimbutama, siis on nad mul alati võtta. Fast šokolaadipuding on super hea koos värskete marjade ja kamapallidega ning on saanud üheks mu lemmikuks vahepalaks, mis annab suhteliselt vähe kaloreid, aga samas korralikult valku. Samuti ka "Oti kohupiim" ehk valio pro feel valgu-kohupiimad, kui lisada sinna veel marju või rosinad, siis aitab magusaisu korralikult leevendada ning täidab ka kõhtu ilusti.

Soolastest toitudest on hetkel mu lemmikuks lihtsalt praetud köögiviljad koos muna ja kanaga. Kodujuustu isu mul millegipärast hetkel ei ole. Meeletu isu on aga pasta järele, hullult tahaks ühte suurt kausitäit juustuga kaetud, mõnusalt koorest kana pastat, rääkimata lasanjest ja pitsast ja pelmeenidest jnejne. Isud on mul lõpmatud, loodan, et suudan neile ka vastu panna järgmised 15 nädalat. Eks kui mul nüüd rohkem aega jälle tekib, siis hakkan nuputama erinevaid põnevaid retsepte, mida rahuliku südamega süüa saan. Ei ole ju mingit mõtet lihtsalt kana ja köögivilju nüüd kuni oktoobrini süüa. Valik on lai ja arvan, et alustan lillkapsapõhjaga pitsast ning millalgi teen kindlasti ühe valgu šokolaadikoogi. Kuna aga praegu kogu aeg millegipärast nii hullult kiire on, et isegi poodi korralikult ei jõua, siis jätkan oma basic cut-i toitudega.

Täna oli meil siin Muhus umbes 4kg soku liha üle ning otsustati, et sellest tehakse õhtul kogu perele burgereid. Oi kuidas ma oleks ka neid tahtnud, aga jällegi, kuna täpset burgeritaigna toiteväärtust ma ei teadnud, siis ei hakanud riskima ning mulle tuli eraldi kana burks tumeda ciabatta leiva vahel.

Tagaplaanil paistavad õiged burgerid

Kui toitumine on minus väga vastakaid tundeid tekitanud ning vahepeal olen mõelnud, et kas see kõik on seda väärt, siis trennis on jällegi super tunne. Ma ei tea kas see on võimalik aga mulle juba tundub, et mu õlgu on rohkem näha ja kõhulihased oleks nagu ka rohkem väljas. Alati on hea kui peeglisse vaadates ise mingit muutust tajud, annab motivatsiooni juurde.

Minu truu kaaslane absoluutselt kõiges ;)

Loodan, et järgmised nädalad on juba lihtsamad ja et mu ümber ei ole nii palju ahvatlusi nagu sellel esimesel nädalal :P

Annaliisa.