kolmapäev, 17. august 2016

Toit ja toitumine

Kes vähegi minuga on kokku puutunud, teab kui väga ma toitu armastan. Mulle meeldib toidu juures nii selle tegemine kui ka toidu enese nautimine. Alati on põnev katsetada uusi retsepte, neid tegemise käigus omanäolisemaks muuta ja siis lõpptulemust oodata. Ka väljas söömine on minu jaoks omamoodi hobi. Huvitav on käia uutes kohtades, proovida uusi roogi ning pärast jälle oma igapäevamenüüd selle arvelt rikastada. On üsna vähe asju mida ma absoluutselt ei söö ja nendeks on peamiselt erinevad molluskid ja karbid, oliivid, seened jms aga kõikvõimalikud pastad ja pitsad ja burgerid, hautised ja praed, lasanjed ja pirukad, ja supid... Ma võiks seda listi veel homseni siin kirjutada, kuid vaatamata sellele soolase kogusele, on mu eriliseks nõrkuseks ikkagi magus. No ei saaks ma ilma magusata hakkama, tõesti ei saaks. Ma täiesti usun, et mul on kaks magu, millest üks on spetsiaalselt magustoidu jaoks, sest ükskõik kui palju korralikku toitu ma ka ei sööks, ikka on mul ruumi ja isu magusa jaoks.
Kuna hetkel käimasolev võistluseelne dieet oma 1800 kcal-i sisse just väga palju magusat ei mahuta, siis tuleb pea tööle panna ja nuputada magusavajaduse täitmiseks tervislikumaid alternatiive. Just nõnda sündiski tervislik valgukohupiimakook, mille koostis ja tegemine oli imelihtne:

  • 4muna
  • 216g õunaviile
  • 300g alma vanilli kohupiimakreemi
  • 200g alma rasvavaba kohupiimakreemi
  • 30g fast whey+ šokolaadi valgupulbrit
Segasin kokku valgupulbri, munakollased ja kohupiima, samal ajal vahustasin munavalge ja segasin aeglaselt kohupiimasegusse. Lisasin õunaviilud ning panin 200 kraadi juures umbes 25ks minutiks ahju küpsema. Tulemus oli selline:


Pool tervest sellest koogist andis kõigest 509 kcal, millest 49,8g oli puhas valk, 39,3g süskar ja 16,5g rasv.

Hommikust magusaisu on kõige lihtsam leevendada banaanipannukatega. Lömastad lihtsalt kaks muna ja suure banaani ning viskad saadud segu pannile. Serveerid suvel värskete marjadega ja super hommikusöök.

 
Tegin topletkoguse, et jätkuks kahele ning üks ports annab kõigest 290kcal, millest 15,5g valku, 28,4g süskarit ja 9,4g rasva. Tavaliselt lisan segule ka ühe scoopi šokolaadimaitselist valgupulbrit, kuid antibiootikumikuur ei lubanud hommikuti piimatooteid tarbida ning seekord jäi ära tänu sellele.

Hommikuks sobib muidugi ka väga hästi puder. Eriti puder, kus piima asemel on kasutatud munavalget. 

  • 50g kaerahelbeid
  • umbes 300-400ml vett
  • 200g munavalget
  • 125g maasikaid
  • 105g vaarikaid
  • 60g banaani
  • pool teelusikat kaneeli
Lasin kaerahelbed veega keema, kui piisavalt pehmed, lisasin munavalge ning keerasin kuumust maha. Segasin kuni munavalge muutus tahkemaks ning jätsin kaheks minutiks niisama kaanealla seisma. Serveerides katsin pudru maasikate, vaarikate, banaani ja kaneeliga. Mesi ja maapähklivõi sobiksid ka siia ideaalselt, aga sain piisavalt magusust banaanist kätte.
Suur kausitäis putru, koos marjadega, andis 421kcal, millest 31g valk, 63g süskar ja 4g rasv.

Eks ma neid magusaid retsepte katsetan veel palju, kuid vahepeal suutsin oma tegemistesse mahutada ka ühe soolase retsepti. Nimelt ei olnud ma kunagi varem teinud lillkapsapõhjaga pitsat, ning kuna oli  minek kahepäevasele Läti tripile, siis mõtlesin, et oleks ideaalne seda snäkiks kaasa teha.

Minu lillkapsapitsa põhja koostis:
  • 300g riivitud lillkapsast
  • 1muna
  • 28g Saaremaa juustu
  • Sool/Pipar
Pitsakate:
  • 122g Uncle bens sweet and sour kaste
  • 102g Panzani napoletana tomatikaste
  • 60g Mozzarella
  • 106g Paprika
  • 180g Nõo pitsakate
Põhja valmistamiseks küpsetasin riivitud lillkapsast 175 kraadi juures 12 minutit. Ahjust välja võttes kurnasin sealt liigse vedeliku ning segasin lillkapsapudru juustu ja munaga kokku, maitsestasin kergelt soola ja pipraga ning panin uuesti 175 kraadi juures 12 minutiks ahju. Seejärel määrisin põhjale kastmed ja pitsakatte, kõige peale panin mozzarella tükid ning küpsetasin veel 175 kraadi juures veel umbes 10 minutit, kuniks juust pealt piisavalt sulanud.

Tulemus oli selline:

 
Terve pildilolev pitsa annab kokku 732 kcal-it, millest on 73,6g valk, 54,8g süskar ja 32,8g rasv.

Lisaks erinevatele tervislikkude söögiretseptide katsetustele, tegin ka oma võistluseelse prepi esimese cheat päeva. Lausa kaks päeva, kui päris aus olla. Selle põhjuseks oli reis Lätti, mille perega ette võtsime ning kuna kaal oli tol hetkel plaanitust juba kilo madalamale kukkunud, siis nautisin südamerahuga erinevaid koogikesi ja küpsetisi ning vaatasin lihtsalt, et soolase toiduga vähemalt piisavalt valku saaks. 


Ega muidugi täie südamerahuga ma seda kõike nautida ei saanud. Kogu aeg näris kuskil sees midagi, et ma ei tohiks ja keeran kõik pekki. Vaimselt on päris raske endale selgeks teha, et see paar päeva ei muuda pikemas perspektiivis mitte midagi, isegi kui mu reaalne mõistus teab seda. Ja kui päris aus olla, siis kogu aeg kõike kaaludes ja ülesmärkides ja piirangutes püsides, on päris raske sellel cheat päeval mitte hulluks minna. Sel hetkel tundub nagu see ongi ainus võimalus kõike seda head nautida ning selle aja jooksul on vaja absoluutselt kõike seda keelatut nautida. See lõppeb tihti sellega, et ajad näost sisse kõike head-paremat kontrollimatutes kogustes ning isegi kui isu enam ei ole. Vahel unistan juba sellest hetkest, mil ei pea enam midagi kaaluma ja arvutama, tahaks lihtsalt isu järgi süüa. Aga hetkel on siiski lihtsam võistluseks valmistuda just kõike täpselt üles märkides, sest siis tean kindlalt kui palju olen söönud ja kas ikka valku piisavalt jne. Muidugi on põnev kõike arvutada ja nuputada, mõelda tavalisi retsepte tervislikumaks ja valgurikkamaks, aga mingi hetk tahaks puhata ja vabalt võtta. Aga noh alla kümne nädala on veel minna, selle aja pean küll kenasti vastu.

Kaal on mul kenasti graafikus, muutusi on juba silmaga näha ja tänu sellele on ka toitumine lihtsam, sest saan rahuliku hingega oma 1800 kcal iga päev ära süüa, muretsemata kas kaal ikka langeb. Hetkel tundub, et langeb samas graafikus edasi ja niikuinii üritan nüüd ka kardiot rohkem teha. Kõige rohkem mure tekitab mulle hetkel poolmaraton, mis vähem kui kuu aja pärast läbimist ootab. Tänu borrelioosile ja bodyfitnessiks valmistumisele, ei ole üldse enam jooksma jõudnud. Ma pole elusees nii pikka vahemaad läbinud ja nüüd ei ole mul selleks ka enam treeningpõhja all. Ega ma sinna mingit aega püüdma poleks niikuinii läinud, aga nüüd kardan juba, kas üldse läbida suudan selle. Loodan nüüd kiiresti ennast kokku võtta ja vähemalt mingi ettevalmistuse läbida.

Üritan selle nädala jooksul ära tellida ka oma võistlusbikiinid ja kui vähegi jõuab, siis lähen ka võistluskingi vaatama ja jalga proovima. Aega enam palju ei olegi, kohe-kohe tuleb tihedalt hakata tegelema poseerimistega ja hakata vaikselt mõtlema ka meigile ja soengule. Kõigest 67 päeva veel ja ma astun juba lavale. Üritan siin oma meeletute burksi- ja magusaisudega need 67 päeva veel võidelda ja eks me siis pärast näe kas asi ole seda ka väärt :P

 Annaliisa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar